Pärast suvist Gruusia-Armeenia ringreisi võtsime Tultsiga esimese asjana suuna Kadrioru šašlõmmirestosse ja tellisime kuhja liha. Suure kuhja. Liha ju peab sööma, eriti veel, kui oled vennasrahva juures sellega ära hellitatud.

Leidsin isa vana fed3 üles ja üritasin paari peene kruvikeerajaga sellest elulooma välja võluda. Minust asja ei olnud, aga üks vuntsidega härrasmees kaubamaja kõrvalt tegi fotoka jälle nägijaks. See vist on üks ainukesi pilte, mis selle filmi pealt valgust ei karda. Arvestades, et filmile pildistamise kogemus on praktiliselt null, siis üks kahekümneneljandik on väga priima näitaja.

Paar päeva tagasi sai uus kalafilm ka purki, aga kuidagi ei suuda 10 gigast filmi ilma märgatavate kadudeta nii kokku pressida, et youtubes ka midagi näha oleks. Compressor ilmselt arvab, et ma olen lolliks läinud :) keegi?

lõpuks suutsin piisavalt püsiva neti välja meelitada, et kalad youtubesse üles sokutada. kvaliteet on kompressiooni käigus küll kannatada saanud, aga mis teha. kes täis suuruses näha tahab, küsige tultsi käest, järsku ta näitab. järgmise jupikese jaoks materjali korjamine käib täie hooga, tööpealkirjaks “kalafilm2 - hästi lähedal”nagisse jõudsid mõned kaadrid vee alt, kus ma olen ise ka peale jäänud. muidu olengi ainult kaamera taga. pildid tegi meie oma kaamera- ja eluvirtuoos rannar.

link siin - http://nagi.ee/photos/juno/sets/54995/
olge muhedad,

M.

sõbralike härrade ja prouadega on alati lust koos vees ringi luusida