Aastal 2003 tegin suure sammu oma elus ja ostsin auto - pisikene punane punn Peugeot 206. Täitsa überblingen auto, kütust sööb vähe, foori tagant teeb vahest isegi kiiremaid starte ja uskuge või mitte, mahutab kolme inimese sukeldumisvarustuse.

Inimeste kohta öeldakse, et mida vanemaks, seda targemaks. Ma kardan, et minu punane herilane on vanuse kasvades pigem ülbemaks läinud. Kui alguses vuras mööda erineva raskusastmega teid nagu vana jumal ja pärast lõi nurru ka, siis nüüd on hakanud tekkima kerged kapriisid. No tere tali - vaheta mul käigukast ära. Okei, vahetasin. Sõber oli jälle rahul, pealik sõitis Egiptusesse tööle ja jättis auto pruudi kätte. See ei olnud ilmselgelt kohe üldse õige lüke. Tulen tagasi, vuran mööda Pirita teed ja mis toimub? Sirge tee peal hakkab sõber vasakule suunda näitama ja lausa nõuab, et peaks rida vahetama. Esimese korraga ei osanudki nagu midagi kosta ja vahetasin hoolsa koolipoisi näoga rida. Kui suurem ja raskem seda ütleb, siis peab ju rida vahetama.

Mingi hetk hüppas kops üle maksa. No kaua sa reo näitad suvalise koha peal suunda. Oleks siis, et igale poole, aga ei, sa näitad ainult vasakule. Pärast konsulteerimist automehhaanikutega ja viie-poole-tuhhist hinda otsustasin ilmselge kokkuhoiu kasuks ja sööstsin täna hommikul erinevate mutrivõtmetega varustatult sõbra sisemust remontima.

Peale paarkümment minutit ja mõnda käepärast seibi siia-sinna hiljem on sõber terve nagu noor emis. Sähh teile viis ja pool tonni mehhaanikud!

Thorny sea star (Fromia nodosa) kasvab kuni 15 cm pikkuseks (pildid olev sõber oligi umbes seda mõõtu), armastab pesitseda surnud korallidel ja põhjas nii laguunides, kui riffide vaiksematel, merepoolsetel külgedel. Selline iludus on on suhteliselt tavaline Punases meres, teda võib leida sügavuses 5-50 meetrit, on nokturnaalse eluviisiga, sööb käsnasid ja merituppesid (ascidiacea).

Nagis on ka croppimata variant üleval :)

Olge mõnusad!

Kummist tissidega naine ei sukeldu, see on vana elutõde.

Mõni inimene kohe on loomu pooles tark ja pillub erinevaid elutõdesid vasakule-paremale

Olen siin viimasel ajal pikalt moelndud monede asjade peale, mis meeldivad ja mis mitte. Positiivse kuljepealt, inimesi on palju, sukeldumine loob ka koige tuimematesse silmadesse sellise leegi, et tuleb poletada saamise hirmus kiirelt tee pealt eest ara hupata. Kursuseid on olnud mitte nii palju, kui alguses lootsin. Onneks olen suutnud teha peaaegu koikide tasemete kursuseid, alustades open waterist, lopetades paris korge taseme professionaalidele moeldutega.

Olles korraga kokk/kondiiter/raamatupidaja/logistik/ ja kui aega ule jaab, siis ka sukeldumisinstruktor, kannatab too kvaliteet kordades. Ma ei ole paris kindel, kas sukeldumishuvilised sellest ka aru saavad, aga endal on pidevalt krigin hammaste vahel ja pasamaitse suus. Kuna sihid on enda jaoks korged seatud ja nende poole tuleb liikuda, siis selle koha pealt on maul halten und weiter bedienen.

Tults veetis siin meeleolukad kolm nadalat. Sukeldusime nagu pisikesed pohukotid, ja tubli nagu ta on, tegi aowd ja nitroxi kursuse moodaminnes ara. Soitsime korraks ka Luxorisse ja veel luhemaks ajaks Assuani. Miks nii luhidalt? Vastus peitub eelmises kokk/kondiiter/keevitaja loigus.

Koige suurem heameel on mul pidevalt taieneva filmiarhiivi ule. Katsun siin Kaarlet kovasti utsitada, et ta jaanuari lopus mulle paar pikka paeva saasta suudaks ja siis juba pikem lugu kalade toitumisharjumustest, silmamustritest ja muudest huvitavatest kommetest.

araabia keelt kurat ikka ei raagi. sonavara taieneb pidevalt, aga igapaevaselt tuleb siiski me tarzan you jane inglise keel appi votta. selle viimasega on uldse nii, et kui kolm kuud tagasi oleksin oma inglise keele oskust hinnanud 8/10, siis nuudseks on toimunud taielik regressioon. pidevalt kohalikega puukeelt raakides ei panegi seda ise tahele, aga vahepeal mone emakeelena inglise keelt raakiva inimesega koneledes tekib kull tunne, et peaks uuesti kooli minema.

vot sellised motted siit poolt. kohtume sellesinase kuu 22 paeval. loodetavasti :)