Pikalt on mooda lainud, aga olemas olen ikka. Kadunud ei ole kusagile, lihtsalt tood on kovasti. Muidu elu nagu ikka, kohalikega kovastu jagelemist ja kemplemist, aga enamasti saab visam oma tahtmise.

Retk Luxorisse ja Assuani laks kenasti, sellest kohe lahiajal.

Koduse netiga on seisud nagu ikka, puudub. Samas on tunda mingisugust pinnavirvendust ja isegi on lootus, et kui mitte selle aasta numbri sees, siis jargmise aasta esimestel paevadel jouab ka see meie koju ja saab koik tegemata tegemised neti ules riputada.

Uuel aastal uue hooga ja seniks kuulmiseni :)

Käisime Rannariga Kairos, Margussa õel Liisil külas. Ta töötab France telecomis, on seal tähtis tegelane ja üleüldiselt tore tüdruk.

Nagu kord ja kohus, käisime muuseumis, püramiidide juures ja õhtul õlut joomas. Peale seda hakkasid plaanid spontaanselt tekkima. Algatuseks võtsime suuna Khan el-Khalili turule. Vestlesime ühe mošee eest valvuriga ja uksed avanesid. Olime kolmekesi väga suures ja võimsas mošees. Uurisime suu ammuli kõiki orvasid ja nurgataguseid, pole varem õnnestunud nii suures kojas käia.

Hiljem turu tuiksoonel kohvikus istudes tekkis plaan mööda Niilust lootsikuga sõitma minna. Lootsikumeeste juurde jõudes selgus aga, et tuult väga ei ole ja ainukene võimalus oleks ennast kepikesega mööda kalda äärt edasi lükata. Kaalusime plusse ja miinuseid, aga selline plaan meile kohe üldse ei sobinud.

Mäletate vanast ajast veel neid õllekaid, kus olid plastik toolid ja sitased õllekannud, paksud pilved suitsu ja tohutu kära? sadasime ühte sellisesse sisse, aga meie õnneks või õnnetuseks ei leidunud enam ühtegi pisikestki plastiktooli, kuhu me oleksime on ilusad tagumikud mahasaanud istutada.

Lõpuks leidsime ühe vaikse kohakese miskise luidunud hotelli katusel, kus sai ilusti jalga kõlgutada, õlut juua ja üle mõne Kairo kvartali vaadata. Kuna päev osutus üle keskmise väsitavaks ja Hurghadasse oli vaja tagasi saada tänaseks, siis tulime ööbussiga. Magasin nagu ingel, vaatamata sellele, et mundris mehed igas peatuses dokumenti näha norisid. Kes siis magavat meest segab? Ilmselt jäid mõlemad pooled rahule - mina magasin edasi ja nemad rahuldusid lihtsa okeiga, et kõik dokumendid on korras.

Vot sellised lood Kairost. Paar pilti on siin

http://nagi.ee/photos/juno/sets/57359/

Külmaks on meil siin läinud. Viimasel neljal-viiel päeval on päikene ennast ainult kohati ilmutanud ja tuul on ka sutsu valjemaks läinud. Talv ongi vist kätte jõudnud. Ilmselt on nüüd õige aeg muretseda mingi soojendus naba ümber lisaks.
Samas ei tähenda see, et ülejäänud aja kuni veebruarini selline ilm oleks - mõni päev veel ja siis on kõik jälle joones, päike särab ja tuult ei ole.
Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis sõidame mõneks päevaks Kairosse, Margussa õele Liisile külla.
Esimesed ettevalmistused uue aasta Assuani - Nasseri järve ringreisiks on ka juba tehtud. Tults, ma juba ootan ;)
Kaua tehtud kaunikene - eile jõudis lõpuks ringiga minuni tagasi ka sukeldumiskompuuter, mis oli otsustanud nii seest, kui väljast kergelt katki minna. Suur oli õnn ja rõõm, kui remonditud vana asemel leidsin pakist täiesti uue ja läikiva sõbra. Suuntosse selle eest suur aitähh ja kummardus.
Interneetikumiga on meil endiselt nagu ta on. Kaabel, mis üle majade meie korterisse jooksis ammendas ennast. Kaabli omanik astus meie kurtmise peale, et internetti pole uksest sisse ja läks näost lillaks-valgeks-punaseks, kui kaabli otsas ruuterit rippumas nägi. Põhjenduseks, miks tema internet meie majast lahkuma peab oli, et kaabel ja kogu internet on mõeldud ühe arvuti jaoks ja kui tahame kasutada kolme arvutit netis, siis maksku me kolmekordselt. Erikuradi nahhaal ma ütlen. Siiski siiski on lootust, et lähema nelja päeva jooksul hakkab midagi juhtuma ja piisk internetti meie muidu nii bititühja maailma jõuab.

Seniks, olge mõnusad :)