lõpuks suutsin piisavalt püsiva neti välja meelitada, et kalad youtubesse üles sokutada. kvaliteet on kompressiooni käigus küll kannatada saanud, aga mis teha. kes täis suuruses näha tahab, küsige tultsi käest, järsku ta näitab. järgmise jupikese jaoks materjali korjamine käib täie hooga, tööpealkirjaks “kalafilm2 - hästi lähedal”nagisse jõudsid mõned kaadrid vee alt, kus ma olen ise ka peale jäänud. muidu olengi ainult kaamera taga. pildid tegi meie oma kaamera- ja eluvirtuoos rannar.

link siin - http://nagi.ee/photos/juno/sets/54995/
olge muhedad,

M.

käes on reede. reede on siin püha päev. kõik kohalikud sõbrad panevad ilusad riided selga, kasivad ennast ära ja lähevad mošeesse suurele palvusele. minaretist kostab juba hommikust peale muezzini häält, kes kõiki usklikke kohale kutsub.

mošee on päris huvitav koht. siin meie linnakus sellist suurt ja tornidega, lonely planeti stiilis pühamut ei ole. enamjaolt on kõik suht pisikesed majakesed, mida teistest eristab ainult pisikene kuusirp katusel. sisse piiludes paistab sealt vaipadega kaetud põrand ja nurgas rituaalseks pesemiseks mõeldud ala. no ja loomulikult ka kohustuslik meka suund.

leidsin kaire kapi pealt Hans Hass’i raamatu “me tuleme merest” (1963). lugege kindlasti, tegemist cousteau sarnase sukeldumispioneeriga :)

kahe ja poole nädala jooksul olen vee all veetnud umbes 2 ööpäeva. lisaks näitab statistika mitut erineva taseme õpilast ja lisa on tulemas.
safari oli võimas. mitte küll päris deep south, aga teel marsa alamist hurghadasse jäi ette väga häid sukeldumiskohti. ka salem expressi vrakk. kuna korteris venib nett nagu tatt, siis kel huvi, googeldage selle kurva saatusega laeva kohta.
valmis ka üks pisikene, 10 minuti pikkune kalafilm. katsun mingite kelmustega selle lähipäevil interneetikumi üles sokutada. rõõmu peab ju jagama :)
ilm on sutsu tuuline olnud viimased 4-5 päeva. vesi selle eest endiselt 27 kraadi ja kalad särvad oma tavapärases hiilguses.
ilmselt ei ole ma esimene, kes muretseb, aga imestama paneb mõne litsentsiga sukelduja hoolimatu suhtumine. peale mind tulgu või veeuputus - raibe ujub ringi nii, et selja taga on ainult korallipuru. ma ei ole päris kindel, kui mitu miljonit inimest siin aastas pea vee alla pistab, aga neid on piisavalt palju, et mõni ilus riff täiesti maatasa teha. konkreetne jutt käib mingi mammi kohta täna gota abu ramada riffil. minu pisikese märkuse peale tõusid õndsas rahus mõlema käe keskmised sõrmed taeva (ja minu) poole ja morsk jätkas koralli peal külitamist. kõik ainult selleks, et saada parem pilt. kurb, väga kurb.
ilusates toonides peaks ikkagi lõpetama - vähemalt minu südametunnistus on puhas. samuti nendel, kes minu laevade peal on. kui muude asjade koha pealt olen ma suht leebe onu, siis korallide näppimine kuulub nulltolerantsi kategooriasse.

vot sellised lood siin pool sood. olge muhedad ja püsige kalavideo lainel.
kõige positiivsema poole pealt - tults tuleb natsa rohkem, kui kuu aja pärast külla :) oi oi, mis siis saama hakkab.